27.06.17
Nimi ametinimetus kontaktaadress kontaktandmed vastuvõtuaeg

Katarina Klement

Olga Kronk
(teenistussuhe peatatud)

registripidja Koidu 25 kab 306

35 99 592

katarina.klement@narva-joesuu.ee

E

08.30 - 12.00

13.00 - 17.00

K

08.30 -  12.00

13.00  - 17.00

N

10.00 - 12.00

 

 

Õigusaktid

Dokumendid

 
Sünni registreerimiseks esitab lapse seaduslik esindaja (vanem, eestkostja) ühe kuu jooksul lapse sündimise päevast perekonnaseisuasutusele isiklikult sellekohase avalduse. Tähtaja möödalaskmine võib tuua kaasa haldusvastutuse –rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või aresti.
 
Alla 18-aastane ema või isa saab oma lapse sünni registreerida ise kui tema teovõimet on eelnevalt kohtus laiendatud. Muul juhul kaasatakse sünni registreerimise protsessi alaealise ema või isa vanemad ning sündinud lapse seaduslik esindaja.
Sünnikande koostamine ja esmase tõendi väljaandmine on riigilõivuvaba.
 
Sünnikande koostamine, kui lapse vanemad on abielus
 
Esitada:
  • meditsiiniasutuse tõend lapse sünni ja sünniaja kohta
  • avaldaja isikut tõendav dokument- abielu tõendav dokument
  • sünniregistreerimise avaldus. Avalduse blankett
 
Avalduse võivad esitada vanemad koos või üks vanematest. Avaldust üksinda esitades peab olema kaasas teise vanema lihtkirjalik nõusolek lapse nime suhtes.
 
Laps, kes on sündinud või eostatud vanemate abielu kestel, loetakse põlvnevaks mehest, kes on lapse emaga abielus.
 
Kui abielu kestel sündinud või eostatud laps ei põlvne lapse emaga abielus olevast mehest, esitavad abikaasad sellekohase ühisavalduse.
 
Kui laps sünnib 300 päeva jooksul pärast abielu lõppemist , on lapse isa lapse emaga abielus olnud mees. Kui lahutatud abikaasad esitavad ühise isast põlvnemise välistamise avalduse (avalduse blankett) siis lahutatud abikaasat lapse isana sünnikandesse ei kanta.
 
Lapse sünni registreerimine (abielus olevatel vanematel ja sünnitushaiglast sõltuvalt on võimalik e-teenuste kaudu aadressiltwww.riik.ee –> e-teenused kodanikule –> x-tee teenused –> rahvastikuregister)

Sünnikande koostamine, kui lapse vanemad ei ole abielus

Esitada:
  • meditsiiniasutuse tõend lapse sünni ja sünniaja kohta
  • isikut tõendavad dokumendid
  • lapse ema ja isa ühine kirjalik avaldus (vorm kohapeal), mille nad isiklikult esitavad

Emana kantakse sünnikandesse isik, kes on lapse sünnitanud ja isana isik, kes on lapse ema nõusolekul esitanud isaduse omaksvõtu avalduse.

Ühise avalduse võib esitada perekonnaseisuasutusele juba enne lapse sündi, kui on alust arvata, et pärast lapse sündi võib see osutuda raskeks või võimatuks.

Kui isaduse omaksvõtu avaldust ei saa isiklikult perekonnaseisuasutusele esitada, võib esitada notariaalselt tõestatud avalduse.
 
Sünnikande koostamine, kui lapse ema ei ole abielus ja lapse põlvnemine isast ei ole kindlaks tehtud ega tuvastatud kohtu korras
 
Esitada:
  • meditsiiniasutuse tõend lapse sünni ja sünniaja kohta
  • lapse registreerimise avaldus. Avalduse blankett
  • avaldaja isikut tõendav dokument

Lapse sünnikandesse kannet isa kohta ei tehta.
 
Mida veel peab teadma
• Kui mees on andnud kirjaliku nõusoleku abikaasa kunstlikuks viljastamiseks, loetakse laps temast põlvnevaks.
• Surnult sündinud lapse sündi ei registreerita. Surnult sündinud lapsele võib anda nime, kuid rahvastikuregistrisse seda ei kanta.
• Isaduse omaksvõtu avalduse esitamine perekonnaseisuasutusele täisealise isiku suhtes, toimub lapse ema ja täisealise lapse nõusolekul. Kui üks osapooltest on surnud, tuvastab isaduse kohus.
• Leidlapse sünnikohaks märgitakse leidmise koht politseiasutuse tõendi alusel, sünniajaks arvatav sünniaeg tervishoiuteenuse osutaja hinnangu alusel..
 
Põlvnemise tuvastamine.
• Hagiavalduse kohtule võib esitada lapse ema, lapse eestkostja, eestkosteasutus või isik, kes peab ennast lapse isaks ning täisealiseks saanud laps.
• Kohus tuvastab ka põlvnemist isikust pärast tema surma asjast huvitatud isiku avalduse alusel.
• Vanema kande vaidlustamine toimub ainult kohtus. Nõude esitamise tähtaeg on üks aasta päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama kande ebaõigsusest.
 
Lapse eesnimi.
• lapsele antakse eesnimi vanemate kokkuleppel. Kokkuleppe puudumisel otsustab eestkosteasutus kumma vanema pakutud eesnimi lapsele antakse
• eesnimi võib koosneda kuni kolmest lahku kirjutatud nimest või kahest sidekriipsuga seotud nimest
• lapsele ei või panna eesnime, mis ei ole kooskõlas heade kommete ja tavadega, sobimatu tähendusega nime ega perekonnanimega koos tekkiva sobimatu tähendusega nime
• nimeks ei või panna isiku soole mittevastavat eesnime, ka mitte teiseks või kolmandaks nimeks
• lapsele ei või nimeks panna üldtuntud isikunimena kasutatavat nime või selle lühendatud kuju, üldtuntud autori nime või teenistusnime, usutegelaste nimesid
• eesnime õigekirjutus peab vastama eesti keele õigekirjutuse reeglitele, võõrkeelse eesnime kirjapilt peab vastama asjaomase keele õigekirjutuse reeglitele
• eesnimeks ei või anda nime, mis sisaldab numbreid või mittesõnalisi tähiseid, suvalist tähekombinatsiooni, mida pole võimalik hääldada
• erandi võib nimeandmisel teha, kui lapsel või tema vanematel on oma kodakondsuse, peresuhete, rahvuskuuluvuse või muude asjaolude tõttu isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga ja nimi on sellele vastav
• surnult sündinud lapsele eesnime andmine ei ole kohustuslik.
 
Lapse perekonnanimi.
• Lapsele antakse vanemate perekonnanimi. Kui vanematel on erinevad perekonnanimed, lepivad nad kokku, kumma vanema perekonnanimi lapsele antakse. Vaidluse korral otsustab eestkosteasutus, kumma vanema perekonnanimi lapsele anda.
• Kui üks vanematest on abiellumisel lisanud oma nimele abikaasa perekonnanime siis selliselt saadud kahest nimest koosnevat perekonnanime lapsele anda ei saa.
 
Hooldusõigus.
• Kui lapse vanemad on omavahel abielus või abiellunud pärast lapse sündi, kantakse rahvastikuregistrisse andmed ühise hooldusõiguse kohta.
• Kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus, märgivad nad isaduse omaksvõtu avaldust ja ema sellekohast nõusolekut esitades, kas nad soovivad hooldusõigust teostada ühiselt või jätta hooldusõiguse ainult ühele vanemale.
• Alaealine vanem teostab lapse isikuhooldust koos lapse seadusliku esindajaga.
 
Toimetaja: RIINA JOHANNES