19.08.16

Austatud linlased ja linna külalised !

20. augustihilisõhtul 25 aastat tagasi suudeti Eesti Ülemnõukogus leida kompromiss ja 69 poolthäälega võtta vastu otsus Eesti riiklikust iseseisvumisest.

Tänu demokraatlikule riigile omaste põhimõtete järgimisele ja erinevate jõudude heale koostööle suudeti 1991.aastal ilma vägivalla ja ohvriteta taastada iseseisvus.

Taasiseseisvumispäev ei ole midagi määratlematult kauget, see on märkimisväärne saavutus, mille üle võime uhked olla nii täna kui ka tulevikus.

Kallid linlased ja linna külalised õnnitleme teid Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 25 aastapäeval, rohkem tolerantsust, mõistmist ja isikliku panustamist ja usku!

Elagu Eesti !

Raivo Murd
Volikogu esimees ja                                                         Iraida Tšubenko
                                                                                             linnapea

 

Toimetaja: RIINA JOHANNES

Riigilipu heiskamine 20.08.2016

19.08.16

Laupäeval, 20. augustil on taasiseseisvumispäev ja üks kolmest päevast aastas, mil Eesti lipud heisatakse kõigile elu-, äri-, büroohoonetele. Eesti lipu heiskavad kõik riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Ühtsustunde väljendamiseks on ka kõik teised oodatud sinimustvalgeid lippe heiskama.

 25 aastat tagasi 20. augustil 1991 taastati rahvuslikul üksmeelel Eesti Vabariigi iseseisvus. Ülemnõukogu otsus „Eesti riiklikust iseseisvusest" lõpetas nõukogude okupatsiooni ning taastas Eesti riikliku iseseisvuse, muu hulgas taastati diplomaatilised suhted teiste riikidega. Esimesena tunnustas Eesti taastatud iseseisvust 22. augustil 1991 Islandi Vabariik.

Palume teil ehtida omavalitsusorganite ja allasutuste hooned lippudega: see tähendab, et heisake Eesti lipud teie asutuse kõikidesse tühjana seisvatesse lipumastidesse ning -vardahoidjatesse. Veenduge ka, et heisatud ja heisatavad lipud oleksid puhtad ja terved. Lipud heisatakse hiljemalt kell 8.00 ja langetatakse päikeseloojangul. Kui lippu ei langetata, tuleb lipp pimedal ajal valgustada.

Küsimuste tekkimisel võtke ühendust Riigikantseleiga.

Ilusat lähenevat taasiseseisvumispäeva soovides

Gert Uiboaed
Riigikantselei sümboolikanõunik

tel 693 5683
mob 5326 8866
e-kiri gert.uiboaed@riigikantselei.ee

Eesti lipu seadus
Eesti lipu kasutamise kord ja hea tava
10 üritust, kuhu Eesti taasiseseisvumispäeval minna 

Toimetaja: RIINA JOHANNES
10.03.16

 

Politsei hoiatab agressiivset müügitaktikat kasutavate välismaalaste eest

Viimasel ajal on Ida-Virumaal sagenenud teated tänaval tegutsevatest müüjatest, kes pealetükkivalt püüavad avalikes kohtades inimestele erinevat kaupa müüa. Peamiselt pakutakse müügiks potte, panne ja nugade komplekte. Müüjate ohvriks langevad enamjaolt vanemad või kergesti mõjutatavad inimesed.

Narva politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalituse juht Andres Jaggo paneb südamele, et sellistesse pealetükkivatesse müüjatesse tuleb suhtuda äärmise ettevaatlikkusega ja lõpetada jutuajamine juba alguses. Kuigi nad kasutavad väga agressiivset müügitaktikat, tuleb meeles pidada, et mingit kohustust nende poolt pakutavat kaupa osta ei ole. „Mitteametlikult käest kätte ostes tuleb arvestada ka sellega, et tarbijakaitse õigus sellele ostule ei kohaldu. Kuna ostmine on vabatahtlik ja kui inimene on kauba eest vabatahtlikult raha maksnud, ei ole politseil hiljem paraku suurt midagi teha," lisas Jaggo.

Kui olete müüjatele teada andnud, et ei soovi nende poolt pakutavat kaupa osta ja teid tülitatakse edasi, on see avaliku korra rikkumine. Ärge jääge ükskõikseks ka siis, kui näete agressiivseid mehi tülitamas kedagi teist, kes ise antud situatsioonis hakkama ei pruugi saada. Sellistel puhkudel palub politsei meelde jätta isikute kirjelduse, automargi ja registreerimisnumbri, millega müüa liigub ning teada anda sellest lühinumbril 112.

 

Kerttu Krall
pressiesindaja
kommunikatsioonibüroo
Politsei- ja Piirivalveamet
337 2250

5855 4691
kerttu.krall@politsei.ee

Toimetaja: RIINA JOHANNES

Küta oma kodu mõistlikult!

14.01.16

 

Külmade ilmade saabumisega sagenevad tulekahjud, mis saavad alguse kütteseadmetest. Tihti osutub tulekahju põhjuseks kas ehituskonstruktsioonile liiga lähedale ehitatud kütteseade, hooldamata korstnalõõrid või  rahva keeles öeldes ülekütmine. Kütteseade peab olema korras ja hooldatud! Pakasega tuleb kütta tihedamalt, aga mitte järjest terve päeva.  Kui kütteseade tarbib elektrit või gaasi, peab see samuti olema korras ja hooldatud.

Katkine kütteseade on ohtlik, isegi eluohtlik. Mitte keegi meie kliimas ei tohiks elada majas, mida kütta ei saa või ei tohi. Hooldamata küttesüsteemi kütmise käigus võib maja põlema panna - puhastamata lõõrides süttib tahm või pigi, mille tõttu korsten üle kuumeneb ning võib süüdata läheduses olevad esemed või ehituskonstruktsioonid. Tahmapõleng võib kahjustada ka küttesüsteemi osi, tekitades pragusid korstnasse, ühenduslõõridesse või soojamüüridesse. Tahmapõlengu ja ka liigkütmise puhul on eriti suur on tulekahju oht siis, kui kütteseadme või korstna ümbrusesse pole jäetud piisavat ruumi või pole seadme osad muudest ehituskonstruktsioonidest piisavalt hästi isoleeritud.

Ida päästekeskuse menetlusbüroo peainspektori Tanel Sepajõe sõnul on ehitise põlevmaterjalist konstruktsioonide minimaalne ohutu kaugus kütteseadme osadest sõltuv kütteseadme isaärasustest ning see on kirjeldatud kütteseadme paigaldusjuhendis. Kui paigaldusjuhend puudub, tuleb lähtuda standardist. „Kui ehitada valesti, siis ei tarvitse esialgu midagi juhtuda, kui aga langevad halvad asjaolud kokku, sealhulgas köetakse tavalisest rohkem, võibki õnnetus käes olla," nentis T.Sepajõe.

Teemakohane on ka meelde tuletada, et külmal ajal kipuvad inimesed tarbima lisaks ka elektrilisi seadmeid sooja saamiseks.

„Siin on oluline jälgida, et elektrilist kütteseadet kasutatakse vastavalt kasutusjuhendile ning elektrilise kütteseadme kasutamisega ei koormataks üle elektrisüsteemi. Kui elektrisüsteem on ülekoormatud, vananenud või katkine, siis on tulekahju tekkimine ainult aja küsimus," sõnas T.Sepajõe.

Elektrisüsteemi kasutamise ohutuse tagamiseks tuleks lasta elamus vähemalt kaitsmete olukord elektrikul üle kontrollida ja vajadusel asendada vanad kaitsmed või täiendada elektrisüsteemi vajalike kaasaegsete kaitselülititega.

Avalikus kasutuses olevates hoonetes ja ka kortermajades peab vähemalt kord aasta jooksul kütteseadmete korrasolekut kontrollima ning need puhastama kutsetunnistusega korstnapühkija, kes selle kohta ka tõendi annab. Eramajade omanikud peavad väljaõppinud spetsialistidel laskma seadmed üle vaadata korra viie aasta jooksul. Möödunud sügisest alates peab iga köetava hoone omanikul olema kütteseadmete hooldamise kohta tõend.

Küttekolded peavad olema korras, hooldatud ja kontrollitud ning igas majapidamises peab olema töökorras suitsuandur.

Oma kodu tuleohutust saab kontrollida veebis aadressil www.kodutuleohutuks.ee. Nõuandeid saab küsida päästeala infonumbrilt 1524. Õnnetuse korral helista 112.

 

Helen Tammets
Ida päästekeskuse pressiesindaja
Päästeamet, kommunikatsiooniosakond

e-post: helen.tammets@rescue.ee
+372 513 4187

www.facebook.com/paasteamet

 

Päringud: press.ida@rescue.ee

+372 5330 8795

 

Toimetaja: RIINA JOHANNES

Haprale jääle minek võib lõppeda õnnetusega!

14.01.16

Tali jäi sel aastal küll hiljaks, kuid taevasse ei jäänud. Külmad ilmad on kohal ning veekogudele hakkab tekkima jääkaas. Talverõõmude nautimise ootuses pole välistatud olukord, kus minnakse veekogule proovima äsja tekkinud jääkirme tugevust. Head lapsevanemad, tuletage oma lastele meelde, et kraavidele ning väiksematele veekogudele tekkiv jääkirme neid veel ei kanna. Läbi jää külma vette vajumine on eluohtlik!

Jääle on ohutu minna alles pärast paarinädalast stabiilset külma, kui jää paksus on vähemalt 10cm. Jääst läbi vajumisel saab saatuslikuks eelkõige külm vesi, mis mõne minutiga tegevusvõime halvab, mitte ujumisoskuse puudumine. +4 kraadises vees (jääalune vesi Eesti oludes) kaotab täiskasvanud inimene teadvuse kuni 10 minuti jooksul, lapsed ja eakad veelgi varem. Jää on õhem ja seetõttu ka ohtlikum sildade juures, kõrkjate ümbruses ning allika- ja suubumiskohtades. Samuti on jää tavaliselt nõrgem voolava veega veekogudes.

„Võtke aega ning rääkige lastele ohtudest, mis on seotud nõrga jääga. Selgitage, mida ohus olles ette võtta ja kuidas käituda, kui nähakse kedagi abi vajamas. Kui satute nägema, kuidas keegi vajub läbi jää, siis esmalt kindlasti teatage juhtunust häirekeskusele telefonil 112," selgitab Päästeameti Ida päästekeskuse pressiesindaja Helen Tammets.

„Ärge jätke tähelepanuta ka oma lemmikloomi. Loomad nagu lapsedki ei taju hapra jääga seotud ohtusid ja võivad läbi õrna jää vette vajuda ning iseseisvalt sealt enam välja tulla ei suuda," lisas Tammets.

Päästeamet palub ohtlike olukordade ennetamiseks ja vältimiseks teie igaühe kaasabi. Ärge riskige enda ega laste eludega. Nõrgal jääl viibijatest ei tohiks niisama mööda jalutada, nad tuleb sealt koheselt ära kutsuda, abi vajavat inimest märgates helistage numbril 112.

 

Oma kodu tuleohutust saab kontrollida veebis aadressil www.kodutuleohutuks.ee. Nõuandeid saab küsida päästeala infonumbrilt 1524. Õnnetuse korral helista 112.

 

Helen Tammets
Ida päästekeskuse pressiesindaja
Päästeamet, kommunikatsiooniosakond

e-post: helen.tammets@rescue.ee
+372 513 4187

www.facebook.com/paasteamet

 

Päringud: press.ida@rescue.ee
+372 5330 8795

 

Toimetaja: RIINA JOHANNES

Narvas toimub ohutuspäev eakatele

29.09.15

7.oktoobril toimub ohutusalane teabepäev Narvas. Oodatud on kõik huvilised, eriti aga eakad, et koos tuletada meelde kõike, mis puudutab ohutust.

7.oktoobril kella 10.00-13.00 toimub Narvas Rugodivi kultuurimajas Päästeameti eestvedamisel korraldatud eakate infopäev.

„Kindlasti on kõigile tuttavad meie ohutuspäevad, mis on suunatud lastele ja noortele, kuid väga oluline sihtrühm ohutuse propageerimiseks on ka eakad. Just sellepärast korraldame me juba teist korda Narvas eakate ohutuspäeva, kus osalevad peale meie  ka Politsei- ja Piirivalveamet, Maanteeamet, Häirekeskus ja teised koostööpartnerid. Ohutuspäeval jagame me  teavet selle kohta, kuidas tunda ära ohte, mis varitsevad eakaid inimesi, kuidas tegutseda ohu korral, ning mida saab ära teha, et igapäeva elu oleks eakate inimeste seisukohast võimalikult ohutu," tutvustas eelseisvat ohutuspäeva  Ida päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Mikko Virkala.

Teabepäeval käsitletakse selliseid teemasid nagu vanemaealiste tervishoid, traumade ennetamised, käitumine liikluses, veeõnnetuste ära hoidmine, kindlasti kodude tuleohutus. Peale selle tuletab Häirekeskus meelde, kuidas on kõige õigem helistada hädaabinumbrile, et abi jõuaks vajajani võimalikult kiiresti.

„Oleme koostanud huvitava ja kasuliku programmi. Kultuurimajas pannakse üles infolauad, oma oskusi demonstreerivad politseikoerad, maitsta saab ka pirukaid, mille kõrvale pakume sooja jooki. Üritusel osalejate vahel toimub ka loterii. Oluline on ka ära märkida, et ohutuspäev on kõigile huvilistele täiesti tasuta," ütles Ida päästekeskuse ennetusbüroo vanemspetsialist Maila Leete.

Oodatud on kõik aktiivsed eakad inimesed - pensionäride ühingute, päevakeskuste,  seltside ja huviringide liikmed ja ka lihtsalt huvilised -  osa saama põnevast  ja meeleolukast sügispäevast!

Suurematel gruppidel oleks mõistlik enda tulekust teada anda ennetusbüroo vanemspetsialistile Maila Leetele telefonil 532 92 339 või meilitsi  maila.leete@rescue.ee .

 

Helen Tammets
Ida päästekeskuse pressiesindaja
Päästeamet, kommunikatsiooniosakond

e-post: helen.tammets@rescue.ee

+372 513 4187
www.facebook.com/paasteamet

Toimetaja: RIINA JOHANNES
17.03.15

Tuleohutuse seaduse § 16 keelab kuluheina põletamise Eestis aastaringselt.

 

 

Viskad hõõguva suitsukoni, tapad siili! 

Kulu põletamise kahjulikkus on ilmselge – kahju keskkonnale, oht inimeludele ja varale ning päästemeeskondade hõivatus kulupõlengute kustutustöödele on peamised põhjused, mis peaksid Sind enne tikutõmbamist või hõõguva suitsukoni hooletut äraviskamist panema mõtlema võimalikele tagajärgedele.

Tulekahjujärgne pilt näeb välja üsna trööstitu nii hoonetes kui ka looduses aset leidnud põlengute korral. Tuli hävitab oma teel kõik elusorganismid - põleva rohu sees hukkuvad putukad, konnad, sisalikud, aga ka pisiimetajad ja hävivad nende pesad. Kulutulest alguse saanud kahjutules on hävinud hooned. On olnud ka juhtumeid, kui kulupõlengu süütaja langeb põlenguohvriks ja hukkub.

Võib juhtuda, et kulupõlengu kustutamisega hõivatud päästeautod ei jõua teiste abivajajateni, kui samal ajal leiab aset suurem õnnetus. Lõpuks puudutavad suured kulutused, mis riik teeb kulupõlengute kustutamisele, kaudselt meie kõigi rahakotti.

 

 

Anna oma panus kulupõlengute vähendamiseks!

  • Hoolda ja hari oma maad niimoodi, et ohtlik kulupõletamine ei oleks üks Sinu kevadtöödest!
  • Selgita oma lastele kuluheina süütamisest tulenevaid ohte!
  • Lõkke põletamisel järgi tuleohutusnõudeid ja ära jäta tuld järelevalveta!
  • Õigusrikkumisi märgates teata nendest Keskkonnakaitseinspektsiooni telefonil 1313!

Ohutusnõuded on ka lõkke tegemisel!

  • Tee lõket vaid nõrga tuulega ja jälgi selle suunda!
  • Ära tee lõket  lähemal  kui  8 meetrit hoonest, sest hõõguvad sädemed võivad lennata väga kaugele.
  • Puhasta lõkke  ümbrus kuivanud taimestikust, okstest ning muust põlevmaterjalist! Kasulik on ümbritsev süttimisohtlik kuiv maapind märjaks kasta ning lõkkekoht kivide või mittesüttiva pinnasega piirata.
  • Kõik põlevad lõkked peavad olema pideva järelevalve all! Käepärast peaks olema ka  esmased tulekustutusvahendid – liiv, vesi või pulberkustuti.
  • Metsas tee lõket vaid selleks ettenähtud ja tähistatud kohas!

Kurikaelu ootab karistus!

Samuti pead Sa teadma, et karistusseadustiku järgi ootab looduses tuleohutusnõuetest üleastujaid trahv. Metsas või mujal looduses tuleohu tekitamise või tuleohutuse tagamise või tule leviku tõkestamise nõuete eiramise eest karistatakse rahatrahviga kuni kakssada trahviühikut (üks trahviühik = neli eurot) või arestiga. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

Ole hoolas tulega!

 

Liina Järvi
Ennetustöö büroo peaspetsialst
Ida päästekeskus

Toimetaja: RIINA JOHANNES
9.01.15

ÕNNETUS HÜÜAB TULLES

 

Mis saab siis, kui ise enam ei jaksa ja teised ei märka?

 

Detsembrikuu oli Ida–Virumaal traagiline  - tules hukkus neli inimest. Kõik tuleohvrid olid kõrges eas inimesed, tulekahju tekkepõhjusteks olid valesti ühendatud elektrijuhtmestik ja lahtine tuli.

Nende traagiliste tagajärgedega tuleõnnetuste ühine märksõna on eakate iseseisev toimetulek. Mida saame ära teha selleks, et meie üksi elavad, iseäranis kõrges eas lähedased ja tuttavad, tuleksid ka kriisiolukordades toime? Meie kõik saame aidata oma eakaid lähedasi, vähendades kõikvõimalikke ohuallikaid nende kodus või leida neile turvalisema elupaiga, kus nende eest ööpäevaringselt hoolt kantakse.

Saame aidata neil välja vahetada gaasipliidi elektripliidi vastu või uuendada elektrisüsteeme ning parandada küttekolded. Kindlasti peame paigaldama ja kontrollima suitsuandureid, vajadusel ka vinguandureid. Oluline on enda jaoks selgeks teha ning oma lähedastelegi meelde tuletada, kuidas õigesti hinnata kodus valitsevaid ohte ja õnnetusse sattumisel käituda. 

Mäetagusel elanud naine, kes tulekahju tagajärjel hukkus, helistas abipalumiseks oma hooldajale, selle asemel, et helistada hädaabinumbril 112.

Hädaabinumbril vastab kõnele kriisiolukordadeks ettevalmistatud spetsialist, kes rahustab abivajajat ning annab õiged käitumisjuhised. Hädaolukorda sattunu ei tohi alahinnata olukorda ega tunda häbi abipalumisel.

Kohtla-Järvel aset leidnud sündmuse õppetund peitub lahtise tule allikate ohtlikkuses. Eakale mehele sai saatuslikuks gaasipliidi läheduses ettevaatamatu toimetamine. Ta keeras gaasipliidile selja, misjärel tema pluusi seljaosa tuld võttis. Avastanud, et selg põleb, läks mees tule summutamiseks teise tuppa diivanile. Sinna jõudmise ajaks oli ta aga juba raskeid põletushaavu saanud. Mees suri viis päeva hiljem haiglas.

Eelmisel aastal sai Virumaal lühisest elektrijuhtmestikus alguse 39 tulekahju, kahel juhul maksis see ka inimelu. Elektritöid peab tegema erialaspetsialist. Mitmed juhtumid on välja toonud, et elektrijuhtmestiku uuendamisel ühendatakse omavahel uued ja vanad juhtmed. See on äärmiselt ohtlik ja õnnetus vaid aja küsimus. Sellistel juhtudel saame, vastupidi tuntud vanasõnale, öelda, et õnnetus hüüdis tulles, kuid puudusid seda tähele panijad. Päästeamet soovitab vana elektrijuhtmestiku välja vahetada, sest mõnel juhul on isolatsioon nii amortiseerunud, et lihtsalt pudeneb käte vahel. Elektriku töö on kallis, kuid kindlustab teile elu.

Päästeamet kutsub üles kõiki olema tähelepanelikud ning pakkuma ja osutama abi inimestele, kes seda vajavad, iseäranis üksikutele eakatele. Lisaks igapäevasele toimetulekule tuleb tähelepanu pöörata ka nende elukeskkonna turvalisusele. Ööpäevaringselt töötavalt infotelefonilt 1524 saab tuleohutusalaseid nõuandeid või tellida juhiste saamiseks päästespetsialist koju.

Mikko Virkala

Ennetustöö büroo juhataja

Ida päästekeskus

Toimetaja: RIINA JOHANNES
12.11.14

Kena küünlaleek ei tohi põhjustada traagilist tuleõnnetust

Kätte on jõudmas aasta pimedaim aeg. On täiesti loomulik, et ajal, mil hommikul kodust lahkudes ja õhtul koju minnes on pime, süüdatakse elamise hubasemaks muutmiseks tihti küünlaid. Kindlasti tuleb seda tehes pidada meeles, et iga elav tuli võib olla ohtlik.

Käesoleva aasta jooksul on üle vabariigi põlevast küünlast alguse saanud tulekahjudes hukkunud juba kuus inimest. Varsti jõuab kätte küünalde põletamise tippaeg, et peoõhtust ei saaks algust traagiline tuleõnnetus, peame me kõik järgima mõningaid lihtsaid reegleid.

Põhja päästekeskuse juhi asetäitja tuleohutusjärelevalve alal Ants Aguraiuja meenutas, et ostes poest küünlapakki, on pakil kirjas küünalde kasutamiseks ohutusreeglid või piktogrammid. „Nendega peaks enne küünalde süütamist tutvuma, sest mõne nüansi peale ei pruugigi kohe tulla. Näiteks nö teeküünlaid ei tohi mitmekaupa lähestikku süüdata, sest temperatuur võib minna liiga kõrgeks ja parafiin võib süttida," ütles Aguraiuja. Samuti on omad reeglid õueküünalde põletamisel. „Loomulikult tuleb õueküünlaid põletada ainult õues, ka nende kasutusjuhendis peaks olema kirjas, kui kaugel need võivad põlevmaterjalist asetseda. On olnud juhtumeid, kus õueküünlad on süüdanud näiteks hoone puidust terrassi," märkis Aguraiuja.

Kindlasti ei tohi ühtegi põlevat küünalt jätta järelvalveta. Enne kodust lahkumist või kasvõi magama heitmist, tuleb veenduda, et küünlad elamises on kustutatud. Tundub lihtne, ometi saab igal aastal alguse palju põlenguid just järelvalveta jäetud küünlast. Põlevaid küünlaid ei jäeta ka laste valvata, nemad tihtipeale ei teadvusta endale veel kõiki lahtise tulega seotud ohtusid. Jälgida tuleks ka, et pere karvane lemmik, olgu selleks siis kass või koer, ei jääks süüdatud küünlaga tuppa kahekesi, mängutuhinas võib see kergesti ümber kukkuda ning pahandus ongi käes.

Süüdatud küünal tuleb panna tulekindlale alusele, millelt see maha kukkuda ei saa. Kindlasti peab süüdatud küünal olema kaugel igasugustest süttivatest materjalidest. Küünal aknal on küll visuaalselt kena, aga enne selle süütamist tuleb veenduda, et lähedal pole näiteks kardinaid. Kardinad süttivad hetkega ning tuleõnnetus ongi käes. Tihti pannakse pika küünla ümber pärgasid või muid kaunistusi. Seda tegelikult teha ei tohi, sest küünla lühikeseks põledes võivad kaunistused väga kergesti süttida.

Tegelikult on selliste lihtsate reeglite täitmine jõukohane kõigile. Enne suurte pühade saabumist on jällegi õige aeg teha kodus väike ringkäik ja vaadata, kas elamine on tuleohutu ning suitsuandur jätkuvalt töökorras. Juba varakult tasub mõelda, kas põlevad küünlad kuusel on ikka kõige õigem lahendus? Tegelikult on turvalisem need asendada näiteks elektriküünaldega.

Indrek Hirs

Päästeamet

Põhja päästekeskuse pressiesindaja

511 4807

Toimetaja: RIINA JOHANNES
17.09.14

Kultuuriväärtusega asja ostmine ja leidmine

Aastasadu on maastikult sihipäraselt otsitud ja leitud muinasasju, sh aardeid. Sellest huvist arenes 18.–19. sajandil välja arheoloogiateadus, kuid varjuküljena on see kaasa toonud hauarüüstamisi ning ebaseaduslikul teel saadud leidude müümist. Pikka aega on arheoloogid, muinsuskaitsjad ja asjaarmastajad otsinud lahendust, kuidas ajaloohuvilised inimesed saaksid oma hobi seadusekuulekalt harrastada ja samas oleks võimalik kultuuriväärtusega leiu avastamise käigus ilmsiks tulevat arheoloogilist teavet täpselt talletada. Mitmesuguseid ettepanekuid läbi arutades võttis Riigikogu 2011. aastal vastu Muinsuskaitseseaduse muudatuse, millega reguleeritakse, kuidas otsinguvahendi, nt metallidetektori abil tohib kultuuriväärtusega asju maastikul otsimas käia.

Kultuuriväärtusega leid

Kultuuriväärtusega leid on maast, ehitisest, veest või veekogu põhjast leitud ajaloolise, arheoloogilise või muu kultuuriväärtusega asi, mille olemasolust enne leidmist keegi mitte midagi ei teadnud. Selline asi ei kuulu leidjale ega maaomanikule. Seaduse järgi kuulub kultuuriväärtusega leid riigile.

Kultuuriväärtusega leiu, arheoloogilise kultuurkihi või inimluude leidmisel tuleb kohe ühendust võtta Muinsuskaitseameti või kohaliku omavalitsusega. Leitud asi tuleb kuni Muinsuskaitseametile üleandmiseni jätta

leiukohta, kus arheoloogid saavad leiuga seonduva täpselt dokumenteerida ja vajadusel läbi viia arheoloogilised päästekaevamised. Leitud asja võib leiukohast eemaldada ainult juhul, kui tekib oht asja säilimisele või Muinsuskaitseamet annab selleks loa. Leidu ei tohi seejuures mingil moel rikkuda, vältida tuleb isegi selle puhastamist.

Kultuuriväärtusega asja otsimise luba

Tänu seadusemuudatusele on ajaloohuvilistel inimestel võimalik taotleda Muinsuskaitseametilt luba kultuuriväärtuslike asjade otsinguvahendiga otsimiseks. Loa saamiseks tuleb eelnevalt läbida koolitus, kus tutvustatakse kultuuriväärtusega leide ning selgitatakse, kuidas nende leidmisel käituda. Loomulikult tuleb enne otsima minekut küsida lisaks Muinsuskaitseametile luba ka konkreetse maa omanikult.

Muinsuskaitseamet väljastab otsimisloa üheks aastaks ning selle alusel tehtud otsingute kohta tuleb esitada aruanne järgmise kalendriaasta 31. jaanuariks.

Mis saab kultuuriväärtusega leidudest?

Pärast leiu üleandmist määratleb Muinsuskaitseamet koos ekspertidega täpsemalt leiu kultuuriväärtuse, võttes arvesse leiu vanuse, eseme iseloomulikud tunnused, säilivusastme, unikaalsuse, leiukonteksti jms. Leid kantakse kultuurimälestiste riiklikus registris kultuuriväärtusega leidude nimekirja ning antakse seejärel hoiule leide säilitavasse asutusse – kas riiklikku muuseumi või ülikooli arheoloogiakogusse.

Olulise panuse eest ajaloo uurimisse on leidjal õigus leiuautasule, mille suurus sõltub nii leiu kultuuriväärtusest kui ka asja leidmise ja riigile üleandmise asjaoludest. Leiuautasu ei ole mõeldud kompensatsioonina asja otsimisel tehtud kulutuste eest.

Riik võib pärast leiu kultuuriväärtuse kirjeldamist ning informatsiooni talletamist ka leiu omandiõigusest loobuda ning selle leidjale tasuta võõrandada. Edasises omandiküsimuses leidja ja maaomaniku vahel lähtutakse Asjaõigusseadusest.

PANE TÄHELE!

  • Kinnismälestisel ja selle kaitsevööndis on kultuuriväärtusega asjade otsimine keelatud.
  • Kultuuriväärtusega asja leidmisel tuleb kohe võtta ühendust Muinsuskaitseametiga või kohaliku omavalitsusega.
  • Kultuuriväärtusega leid kuulub riigile; selle ebaseaduslik omastamine on seadusega karistatav.
  • Metallidetektori kasutamiseks kultuuriväärtusega asjade otsimisel on vajalik Muinsuskaitseameti luba, mille taotlemise eelduseks on koolituse läbimine.
  •  Enne kultuuriväärtuste otsima minekut tuleb küsida luba konkreetse maa omanikult.
  • Kultuuriväärtusega esemete otsijal peaks maastikul kaasas olema kaart, fotoaparaat, GPS-seade, mõõdulint, kirjutusvahend jms, mille abil saaks leiukoha andmeid dokumenteerida. Täpsemat informatsiooni seaduse, mälestiste, koolituste ning vajalike kontaktandmete kohta leiab Muinsuskaitseameti koduleheküljelt www.muinas.ee ja kultuurimälestiste riiklikust registrist http://register.muinas.ee/

 

Toimetaja: RIINA JOHANNES
5.08.14

Viimastel nädalatel on sagenenud metsa- ja maastikutulekahjud. Kuumad ilmad on muutnud meid ümbritseva looduse väga kuivaks ja tuleohtlikuks. Võrreldes juunikuuga on metsa- ja maastikutulekahjude arv tõusnud kolmekordseks.

Alates 4. aprillist kehtib Eestis tuleohtlik aeg, mil looduses võib tuld teha ainult selleks ettevalmistatud kohtades.

Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Indrek Intsu sõnul tuleb loodusesse puhkama, seeni või marju korjama minnes tulega väga ettevaatlikult ümber käia. „Praegusel ajal  on metsas ja muu taimestikuga kaetud alal väga ohtlik lahtise tule kasutamine, sh suitsetamine," rõhutab Ints ja lisab: „Viimaste nädalatega on väljakutsete arv metsa- ja maastikutulekahjudele kasvanud. Suurim neist on olnud 5,4-hektariline põleng Ida-Virumaal, mis eeldatavasti sai alguse hooletust suitsetamisest".

Metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitav kasutada riigimetsa majandamise keskuse lõkkekohti, nende asukohad leiab internetilehelt www.rmk.ee.  Tuld võib teha vaid vaikse tuulega ja tähelepanelikult jälgides, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele. Lahtist tuld ei tohi jätta kunagi järelevalveta, vaid tuleb lasta lõpuni põleda, kustutada veega või summutada näiteks liivaga. Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse laiaulatuslik põleng.

Tähelepanelik tuleb olla ka suvel levinud taevalaternate õhkulennutamisel. Tugev tuul võib laterna kergesti kanda lähedalasuvale kergesti süttivale pinnasele või puithoonetele ja tahtmatult tekitada tulekahju.

Täpsemat infot tuleohutusnõuete kohta saab päästeala infotelefonilt 1524.

Ülevaade Eesti tuleohust: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/tuleohukaart/

 

Turvalist nädalavahetust!

Liina Reinsaar

Päästeamet

pressiesindaja

mob 517 7601

tel 628 2085

www.rescue.ee

 

Toimetaja: RIINA JOHANNES
5.08.14

01. augustil leiti Peipsi järvest sinna ujuma läinud 7aastase poisi surnukeha. Käesoleval aastal on Eesti vetes uppunud juba kolm last. Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet panevad kõikidele lapsevanematele südamele, et pere pisemaid ei unustataks hetkekski veekogu ääres omapäi.

 

Saaremaal uppus aprillis kuueaastane poiss, kes oli merele triivima sattunud paadist vette kukkunud, Põlvamaal leiti juulis veepargi basseinipõhjast viieaastase poisi surnukeha ja täna hommikul tõsteti Ida-Virumaal Peipsi järvest välja sinna uppunud seitsmeaastane poiss. 

 

Ida päästekeskuse juhi asetäitja Marti Siim rõhutab, et lapsi ei tohi veekogude ääres hetkekski tähelepanuta jätta. „Kõik täiskasvanud peavad seisma selle eest, et väiksematega vee ääres õnnetusi ei juhtuks. Kui laps on vees peab ka täiskasvanu seal olema."

 

„Ei ole lapsevanemale hullemat traagikat kui oma lapse kaotamine. Seetõttu on täiesti arusaamatu kui kergekäeliselt lubatakse pere noorimad omapäi veekogu äärde või jäetakse nad seal koos olemise ajal järelevalveta ," ütleb Siim.

 

Ka rannavalvurite sõnul lubavad lapsevanemad oma pisemad pereliikmed randa minnes tihti omapäi vette, jäädes ise kaldale päevitama. Seejuures unustatakse kõige olulisem  - uppuv laps appi ei hüüa ja sel hetkel kui avastatakse, et laps kadunud, on enamasti juba liiga hilja.

 

Sel aastal on merelt päästetud ka sinna tugeva tuule tõttu kummimadratsiga triivima sattunud lapsi – üks 9aastane tüdruk Pärnumaal Valgerannas ja kaks noorukit Harjumaal Laulasmaal. „Need lapsed pääsesid eelkõige tänu sellele, et tõmbasid endale tähelepanu, otsustasid jääda kummimadratsile ja ei hüpanud sügavasse vette. Selliste õnnetuste vältimiseks jäägu mere ja kummimadratsil supleva lapse seltsi ka täiskasvanu, kes hoolitseb selle eest, et tuul last madratsiga merele ei viiks," rõhutab Siim.

 

Lääne prefektuuri piiriturvalisuse talituse juht Erki Timusk tuletab kõigile veekogude ääres ja veel puhkajatele meelde, et kui õnnetus on siiski juhtunud, tuleb sellest võimalikult kiiresti hädaabinumbrile 112 päästjatele teada anda ja siis teha ka kõik endast olenev abivajaja päästmiseks , samas teades, et abi on tulemas. „Veekogule minnes kindlasti päästevest selga – see ei ole oma ujumisoskuse madala hindamise märk, vaid märk sellest, et inimene hoolib oma elust. Lapsevanem peab kindlasti üles näitama hoolivust ka oma lapse suhtes," lisab Timusk.

 

Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet avaldavad kaastunnet kõikidele lapsevanematele, kelle laps on veekogus elu kaotanud.

 

 UPPUNUD

2010

2011

2012

2013

2014

alla 7-aastased lapsed

2

1

1

2

2

7-18-aastased lapsed

6

2

2

3

2

Kokku

8

3

3

5

4

(üks neist 18aastane)

 

Lugupidamisega,

 

Reimo Raja

Kommunikatsiooniosakonna juhataja

Päästeamet

566 19 659

Toimetaja: RIINA JOHANNES
5.08.14

Suitsuandur päästab elu – see ei ole tühipaljas sõnakõlks. See on nii ja seda näitavad ka viimased juhtunud sündmused üle Eesti. Suitsuandur on varakult tulekahjust teada andnud ning päästnud mitmeid elusid. Varakult avastatud põlengu saab pererahvas ise kustutatud ja päästjate abi pole tarviski.

 

16 tulekahjus hukkunut kahe  kuu jooksul on palju ja kurb selle juures on fakt, et ühelgi juhul ei olnud elupaigas töökorras suitsuandurit, mis oleks tulekahjust varakult teada andnud. Enamikel juhtudel olid tulekahju tekkimise ajal naabrid kodus, nad oleksid suitsuanduri häält kuulnud ning saanud varakult abi kutsuda.

 

Suitsuanduri kohustuslikkusest on räägitud aastaid ja vastav seadusesäte jõustus 2009. aastal. Seadus kohustab omanikku paigaldama igasse elupaika suitsuanduri. Päästjad soovitavad suitsuandurit kontrollida igal pühapäeval ja aeg ajalt puhastada tolmust. Patarei vahetuse vajadusest annab suitsuandur Sulle ise märku. Kui Sul endal ei ole võimalik patareid vahetada, palu oma lähedasi või naabrit.

 

Suitsuanduri puudumisel või kui suitsuandur pole töökorras võib omanikku või üürnikku karistada rahatrahviga kuni 1200 eurot.

 

Täiendavat infot leiab Päästeameti kodulehelt www.rescue.ee või päästeala infotelefonilt 1524.

Toimetaja: RIINA JOHANNES